Reti Ranniku kaitseb doktoritööd „Impact of environmental conditions and soil microbiome on greenhouse gas fluxes from soil and tree stems in hemiboreal drained peatland forest“

28. augustil kell 10.15 kaitseb Reti Ranniku loodusgeograafia erialal doktoritööd „Impact of environmental conditions and soil microbiome on greenhouse gas fluxes from soil and tree stems in hemiboreal  drained peatland forest“ („Keskkonnatingimuste ja mulla mikrobioomi mõju kasvuhoonegaaside voogudele hemiboraalse kõdusoometsa mullast ja puutüvedest“).

Juhendajad: 
Kaasprofessor Kaido Soosaar (Tartu Ülikool)
Professor Ülo Mander (Tartu Ülikool)

Oponent: 
Professor Vincent Gauci (Birminghami Ülikool)

Kokkuvõte:
Antud doktoritöös uuriti mulla ja puutüvede kasvuhoonegaaside (KHG) voogude aastaaegadevahelist dünaamikat hemiboreaalses kõdusoometsas, keskendudes lähemalt varasemalt väheuuritud talveperioodile ja kevadistele külmumis-sulamistsüklitele. Uuritud kõdusoometsa mulla aastakeskmine bilanss näitas CH4 sidumist ning N2O ja CO2 lendumist. Talvisel perioodil, kui veetase oli kõrgem, jäid mulla CH4 vood nullilähedaseks, suvel toimus mullas CH4 sidumine. Sesoonsed mõõtmised näitasid, et mulla hüdroloogia mõjutab CH4 dünaamikat pikaajaliselt, samas kui temperatuur mängib lühiajalist rolli. Mulla N2O vooge mõjutasid kiired muutused mulla hüdroloogias, eriti külmumis-sulamissündmuste ajal. Mulla pinnasekihi sulatamine suurendas N2O heitkoguseid, peamiselt läbi mittetäieliku denitrifikatsiooni anaeroobsetes tingimustes. Puutüved olid kõikide mõõdetud gaaside allikad ning kase tüved olid olulisemad KHG allikad kui kuuse tüved. CH4 ja N2O tüvevoogude ajalist dünaamikat iseloomustasid lühiajalised emissioonide piigid, mida põhjustasid CH4 puhul pikemad kõrge veetasemega perioodid ja N2O puhul kiired muutused mulla hüdroloogias. Nii mulla kui puutüvede sesoonsed CO2 vood sõltusid kasvuperioodist, järgides temperatuurimuutusi. Tüvedest eralduvad KHG vood pärinevad peamiselt mullast. Puutüvedest eralduv CH4 võib aastas tühistada ligi kolmandiku mulla CH4 sidumise efektist. Märjemal perioodil võib see osakaal tõusta 50%-ni, tõstes esile mulla hüdroloogiliste tingimuste tugevat mõju CH4 bilansile. Tüve N2O vood reageerisid rohkem lühiajalistele veetaseme muutustele ja nende panus N2O koguheitesse jäi madalaks. Tüvevood mängisid olulist rolli temperatuuri muutustega seotud CO2 koguemissioonis. Käesoleva doktoritöö tulemused näitavad, et tüvevoogude väljajätmine metsa KHG-de bilansist võib põhjustada metsa koguheidete üle- või alahindamist.